| ← Zechariah (2/14) → |
| 1. | Ja ma tõstsin silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, seal oli neli sarve. |
| 2. | Ja ma küsisin inglilt, kes minuga rääkis: 'Mis need on?' Ja tema ütles mulle: 'Need on sarved, mis puistasid laiali Juuda, Iisraeli ja Jeruusalemma.' |
| 3. | Siis näitas Issand mulle nelja seppa. |
| 4. | Ja mina küsisin: 'Mida nemad on tulnud tegema?' Ja tema vastas ning ütles: 'Need sarved on need, mis on pillutanud Juudat, nõnda et ükski ei saa tõsta oma pead; ja sepad on tulnud teritama kirveid, et paisata maha nende paganate sarvi, kes on tõstnud sarve Juudamaa vastu, et seda pillutada.' |
| 5. | Siis ma tõstsin silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, seal oli mees, kel oli mõõdunöör käes. |
| 6. | Ja ma küsisin: 'Kuhu sa lähed?' Ja tema vastas mulle: 'Jeruusalemma mõõtma, et näha, kui lai ja kui pikk ta peaks olema.' |
| 7. | Ja vaata, ingel, kes minuga rääkis, läks välja ja üks teine ingel tuli temale vastu |
| 8. | ning ütles talle: 'Jookse, räägi selle noore mehega seal ja ütle: Jeruusalemm jääb lahtiseks linnaks paljude inimeste ja loomade pärast tema sees. |
| 9. | Aga mina olen temale tuliseks müüriks ümberringi, ütleb Issand, ja auhiilguseks tema keskel.' |
| 10. | Üles, üles! Põgenege põhjamaalt, ütleb Issand, kuigi ma olen teid pillutanud taeva nelja tuule poole, ütleb Issand! |
| 11. | Üles, päästke endid Siionisse, kes te elate Paabeli tütre juures! |
| 12. | Sest nõnda ütleb vägede Issand pärast seda, kui ta au läkitas mind paganate juurde, kes teid riisusid, sest kes puudutab teid, see puudutab tema silmatera: |
| 13. | Tõesti, vaata, ma viibutan oma kätt nende kohal ja nad saavad oma orjade saagiks. Siis te mõistate, et vägede Issand on mind läkitanud. |
| ← Zechariah (2/14) → |