| ← Psalms (92/150) → |
| 1. | Lugu ja laul hingamispäeval. |
| 2. | Hea on tänada Issandat ja mängida sinu nimele, Kõigekõrgem, |
| 3. | hommikul kuulutada sinu heldust ja öösel su ustavust, |
| 4. | kümnekeelsel pillil ja naablil, kandlel mängides. |
| 5. | Sest sina, Issand, oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega, ma hõiskan sinu kätetööde pärast. |
| 6. | Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted! |
| 7. | Sõge inimene ei tunne seda ja alp ei saa sellest aru. |
| 8. | Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti. |
| 9. | Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti! |
| 10. | Sest vaata, su vaenlased, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka, kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. |
| 11. | Aga minu sarve sa oled ülendanud nagu metshärjal, ma olen võitud värske õliga. |
| 12. | Mu silm vaatab alla mu vihameeste peale, mu kõrvad kuulevad rõõmuga kurjade käekäigust, kes mu vastu tõusevad. |
| 13. | Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. |
| 14. | Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes. |
| 15. | Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad |
| ← Psalms (92/150) → |