←  Psalms (41/150)  →

---

1.

Laulujuhatajale: Taaveti laul.

2.

Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetusepäeval.

3.

Issand hoiab teda ja peab teda elus; teda kiidetakse õndsaks maa peal. Sa ei anna teda ta vaenlaste meelevalda.

4.

Issand toetab teda haigevoodis; sina pöörad kogu tema maasolemise, kui ta haigeks jääb.

5.

Ma ütlesin: 'Issand, ole mulle armuline, tee terveks mu hing, sest ma olen pattu teinud sinu vastu!'

6.

Minu vaenlased räägivad minust kurja: 'Millal ta sureb ja millal hävib ta nimi?'

7.

Ja kui keegi tuleb mind vaatama, siis ta räägib valet; tema süda kogub enesesse nurjatust; ta läheb välja ja räägib seda edasi.

8.

Kõik mu vihamehed sosistavad isekeskis minust, nad mõtlevad kurja minu vastu, öeldes:

9.

'Hukatuse märk on tema küljes, ja see, kes kord on maas, ei tõuse enam!'

10.

Ka see mees, kellega ma rahus elasin, keda ma usaldasin, kes mu leiba sõi, on tõstnud kanna mu vastu.

11.

Aga sina, Issand, ole mulle armuline ja aita mind üles, siis ma tasun neile kätte!

12.

Sellest ma tunnen, et olen sulle meeltmööda, kui mu vaenlane ei saa hõisata minu pärast.

13.

Minu laitmatuse pärast sa pead mind ülal ja lased mind jäädavalt seista sinu ees.

---

←  Psalms (41/150)  →