←  Psalms (37/150)  →
1. Taaveti laul. Ära ärritu kurjadest; ära kadesta neid, kes teevad ülekohut,
2. sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi!
3. Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust!
4. Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!
5. Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!
6. Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse.
7. Ole vait Issanda ees ja oota teda; ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi!
8. Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha!
9. Sest kurjad hävitatakse; aga kes Issandat ootavad, need pärivad maa.
10. Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vaatad tema aset, aga teda pole kuskil.
11. Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust.
12. Õel kavatseb kurja õigele ja kiristab tema peale hambaid.
13. Issand naerab teda, sest ta näeb tema hukatuse päeva tulevat.
14. Õelad paljastavad mõõga ja tõmbavad oma ammu vinna, et kukutada viletsat ja vaest ja tappa neid, kes on õigel teel.
15. Kuid nende mõõk läheb nende eneste südamesse, ja nende ammud murduvad.
16. Õige inimese pisku on parem kui paljude õelate suur varandus.
17. Sest õelate käsivarred murduvad; kuid Issand toetab õigeid.
18. Issand tunneb laitmatute päevi, ja nende pärisosa jääb igavesti.
19. Nemad ei jää häbisse kurjal ajal, ja nälja päevil on neil küllalt.
20. Sest õelad hukkuvad ja Issanda vaenlased nagu aasade ilu, nad haihtuvad, suitsuna haihtuvad.
21. Õel võtab laenuks ega tasu; aga õige on armuline ja annab.
22. Sest Issanda õnnistatud pärivad maa ja tema poolt neetud hävitatakse ära.
23. Issanda käest on mehe sammud, ja ta kinnitab seda, kelle tee on tema meele järgi.
24. Kui ta langeb, ei kuku ta maha, sest Issand toetab ta kätt.
25. Ma olin noor ja olen vanaks saanud; aga ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba kerjavat.
26. Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks.
27. Pöördu kurjast ja tee head, siis sa jääd oma elukohta igavesti!
28. Sest Issand armastab õiglust ega hülga oma vagasid; neid hoitakse igavesti; aga õelate seeme hävitatakse.
29. Õiged pärivad maa ja elavad seal põliselt.
30. Õige suu kõneleb tarkust ja tema keel räägib õigust;
31. tema Jumala Seadus on tema südames, tema sammud ei kõigu.
32. Õel varitseb õiget ja püüab teda tappa.
33. Issand ei jäta teda tema kätte ega lase teda hukka mõista, kui ta üle kohut mõistetakse.
34. Oota Issandat ja hoia kinni tema teest, siis ta ülendab sind, et sa pärid maa; ja sa näed, kuidas õelad hävitatakse!
35. Ma nägin vägivaldset õelat end laiutavat nagu juurest kasvav haljendav puu.
36. Aga ta kadus, ja vaata, teda polnud enam; ma otsisin teda, kuid teda ei olnud leida.
37. Hoia, mis laitmatu, ja vaata sellele, mis on õige, sest rahunõudjal mehel on tulevik!
38. Ent üleastujad kaotatakse täiesti ja õelate tulevik hävib.
39. Kuid õigete pääste tuleb Issanda käest; tema on nende tugev kaitse kitsikuse ajal.
40. Issand aitab neid ja päästab nad; ta päästab nad õelate käest ning annab neile abi, sest nad otsivad pelgupaika tema juures.
←  Psalms (37/150)  →