| ← Psalms (141/150) → |
| 1. | Taaveti laul. Issand, ma hüüan sind appi, tõtta mu juurde; kuule mu häält, kui ma hüüan su poole! |
| 2. | Olgu mu palve suitsutusohvriks su palge ees, ja mu käte tõstmine olgu õhtuseks roaohvriks! |
| 3. | Issand, pane valvur mu suu ette, hoidja mu huulte uksele! |
| 4. | Ära lase mu südant pöörduda paha asja poole, et ma üleannetult teeksin ülekohtu tegusid õeluses koos meestega, kes teevad nurjatust, ega sööks nende maiuspalasid! |
| 5. | Õige löögu mind; see on heldus! Ja ta nuhelgu mind; see on õli mu pea peale! Ärgu mu pea keeldugu sellest! Sest veel pisut aega, ja minu palve läheb täide nende õnnetustes! |
| 6. | Kui nende valitsejad tõugatakse kaljudelt, siis kõik mõistavad, kui õiged on minu sõnad. |
| 7. | Nagu maad oleks küntud ja lõhestatud, nõnda pillutatakse nende luud surmavalla suhu. |
| 8. | Sest mu silmad, Issand Jumal, vaatavad sinule. Sinu juures ma otsin pelgupaika, ära lase mu hinge hukka minna! |
| 9. | Hoia mind paela eest, mis mulle on pandud, ja nurjatusetegijate püünise eest! |
| 10. | Õelad langegu üheskoos oma võrkudesse, kuni mina neist mööda lähen! |
| ← Psalms (141/150) → |