← Psalms (140/150) → |
1. | Laulujuhatajale: Taaveti laul. |
2. | Vabasta mind, Issand, kurjade inimeste käest, varja mind vägivaldsete meeste eest, |
3. | kes mõtlevad kurja oma südames ja iga päev õhutavad võitlusi! |
4. | Nemad teritavad oma keelt nagu madu; rästikumürk on nende huulte all. Sela. |
5. | Hoia mind, Issand, õela käte eest, varja mind vägivaldsete meeste eest, kes mõtlevad mu samme peatada! |
6. | Uhked on mulle salajasse pannud paelad ja köied, nad on laotanud võrgud tee peale ja on mulle seadnud püünised. Sela. |
7. | Ma ütlesin Issandale: Sina oled mu Jumal! Kuule, Issand, mu anumise häält! |
8. | Issand Jumal, sa mu võimas abi! Sina kaitsed mu pead tapluse päeval. |
9. | Issand, ära sa täida õela himustust! Ära lase õnnestuda tema kavatsust, muidu nad suurustavad! Sela. |
10. | Nende sapp, kes mind ümber piiravad, nende huulte vaev katku neid endid! |
11. | Tuliseid süsi sadagu nende peale, kukuta nad sügavatesse aukudesse, kust nad ei saa üles tõusta! |
12. | Keelekandja mees ärgu püsigu maa peal, vägivaldsel mehel olgu õnnetusi; need ajagu teda järjest taga! |
13. | Ma tean, et Issand ajab viletsa kohtuasja ja teeb vaesele õige otsuse. |
← Psalms (140/150) → |