←  Proverbs (2/31)  →

---

1.

Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad ja mu käsud enesele talletad,

2.

lased oma kõrva tarkust tähele panna, pöörad südame arukuse poole,

3.

jah, kui sa mõistuse appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale arukuse heaks,

4.

kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust,

5.

siis sa mõistad Issanda kartust ja leiad Jumala tunnetuse.

6.

Sest Issand annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja arukus.

7.

Tema talletab õigetele edu, on kilbiks neile, kes elavad laitmatult,

8.

kaitstes õiguse radu ja valvates oma vagade teed.

9.

Siis sa mõistad õiglust ja õigust, ja seda, mis õige on - kõiki häid teid.

10.

Sest siis tuleb tarkus su südamesse ja tunnetus hakkab meeldima su hingele.

11.

Otsustusvõime valvab su üle, arukus kaitseb sind,

12.

päästes sind kurjalt teelt, meeste käest, kes räägivad pööraselt,

13.

kes hülgavad sirged rajad, et käia pimedatel teedel,

14.

kes rõõmustavad kurja tehes, hõiskavad pööraste roimade juures,

15.

kelle rajad on kõverad ja kelle teed on eksiteed.

16.

See hoiab sind ka võõra naise eest, muulasest naise eest, kes räägib meelitavaid sõnu,

17.

kes on hüljanud oma noorpõlve sõbra ja on unustanud oma Jumala seaduse.

18.

Sest tema koda vajub alla surma poole ja tema teed varjuderiiki.

19.

Ükski, kes tema juurde sisse läheb, ei tule tagasi ega jõua taas eluradadele.

20.

See on siis selleks, et sa võiksid käia heade teel ja hoida õigete radu,

21.

sest õiglased tohivad elada maa peal ja vagad sinna järele jääda,

22.

aga õelad hävitatakse maa pealt ja truudusemurdjad pühitakse ära.

---

←  Proverbs (2/31)  →