| ← Proverbs (12/31) → |
| 1. | Kes armastab hoiatust, armastab teadlikkust, aga kes vihkab noomimist, on juhm. |
| 2. | Hea inimene saab Issandalt tunnustuse, aga kurja nõuga mehe ta mõistab hukka. |
| 3. | Õeluse pärast ei jää inimene püsima, aga õigete juur on kõikumatu. |
| 4. | Tubli naine on oma mehe kroon, aga häbitu on otsekui mädanik tema luudes. |
| 5. | Õiglaste mõtted on õiged, õelate nõuanne on pettus. |
| 6. | Õelate sõnad varitsevad verd, aga ausate suu päästab varitsetavad. |
| 7. | Õelad kummutatakse ja neid ei ole enam, aga õigete koda jääb püsima. |
| 8. | Meest kiidetakse tema mõistuse pärast, aga meelesegane on põlatud. |
| 9. | Parem on olla tähtsusetu, kel ometi on ori, kui ennast laiutada ja olla leivata. |
| 10. | Õige hoolib oma looma hingest, aga õelate halastuski on julm. |
| 11. | Kes oma põldu harib, sel on leiba küllalt, aga kes tühja taga ajab, on meeletu. |
| 12. | Õel himustab kurjade saaki, aga õigete juur kinnitatakse. |
| 13. | Kurja püünis on huulte üleastumises, aga õige pääseb hädast. |
| 14. | Oma suu viljast saab igaüks küllalt head, ja inimese kätetöö tuleb tagasi temale enesele. |
| 15. | Rumala tee on ta enese silmis õige, aga tark võtab nõu kuulda. |
| 16. | Rumala pahameel saab kohe teatavaks, aga tark katab solvangu kinni. |
| 17. | Tõe kõneleja kuulutab õigust, aga valetunnistaja pettust. |
| 18. | Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks. |
| 19. | Tõehuuled kestavad igavesti, aga valelik keel on üürikeseks. |
| 20. | Kes kavatsevad kurja, neil on pettus südames, aga kes annavad rahu nõu, võivad rõõmu tunda. |
| 21. | Õigele ei tule midagi halba, aga õelad on täis õnnetust. |
| 22. | Valelikud huuled on Issanda meelest jäledad, aga ustavad on temale meelepärased. |
| 23. | Tark inimene varjab, mida ta teab, aga alpide süda kuulutab nende rumalust. |
| 24. | Kärmete käsi valitseb, aga laisk peab orjama. |
| 25. | Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu. |
| 26. | Õige hoiab eemale halvast, aga õelaid eksitab nende oma tee. |
| 27. | Laisk ei saa küpsetada jahisaaki, aga inimese kallis vara on virkus. |
| 28. | Õigluse rajal on elu, ja sillutatud teel ei ole surma. |
| ← Proverbs (12/31) → |