| ← Proverbs (11/31) → |
| 1. | Valed kaalud on Issanda meelest jäledus, aga õigest vihist on tal hea meel. |
| 2. | Tuleb uhkus, tuleb ka häbi, aga alandlikel on tarkus. |
| 3. | Ausus juhib õiglasi, aga valelikkus hävitab truudusemurdjad. |
| 4. | Varandusest pole kasu vihapäeval, aga õiglus päästab surmast. |
| 5. | Õiglus tasandab vagale tema tee, aga õel langeb oma õeluse läbi. |
| 6. | Õigete õiglus päästab neid, aga truudusemurdjaid vangistab nende oma himu. |
| 7. | Kui õel inimene sureb, siis ta lootus hävib, ja rumalate ootus kaob. |
| 8. | Õige päästetakse hädast, aga õel satub sinna tema asemel. |
| 9. | Suuga hävitab jumalatu oma ligimese, aga õiged pääsevad teadlikkuse läbi. |
| 10. | Õigete õnnest hõiskab linn ja õelate hukkumisest tuntakse rõõmu. |
| 11. | Õigete õnnistusest kerkib linn, aga õelate suu kisub selle maha. |
| 12. | Napiaruline on, kes halvustab oma ligimest, aga arukas mees on vait. |
| 13. | Kes käib keelekandjana, reedab saladusi, aga kes on ustava vaimuga, varjab neid. |
| 14. | Kus ei ole juhtimist, seal langeb rahvas, aga kus on palju nõuandjaid, seal on abi. |
| 15. | Kes asub käendajaks võõrale, selle käsi käib halvasti, aga kes käendamist ei salli, võib olla muretu. |
| 16. | Veetlev naine saavutab au ja virgad saavutavad rikkuse. |
| 17. | Kes osutab halastust, teeb head iseenesele, aga kalk teeb valu oma ihule. |
| 18. | Õel teenib petise palga, aga õigluse külvaja tõelise tasu. |
| 19. | Kes püsib õigluses, jääb elama, aga kes taotleb kurja, saab surma. |
| 20. | Need, kel valelik süda, on Issanda meelest jäledad, aga tal on hea meel neist, kelle tee on laitmatu. |
| 21. | Käsi selle peale! Kuri ei jää karistuseta, aga õigete sugu pääseb. |
| 22. | Otsekui kuldrõngas sea kärsas on ilus naine, kel puudub peenetundelisus. |
| 23. | Õigete igatsuseks on ainult hea, õelate ootuseks viha. |
| 24. | Üks jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes. |
| 25. | Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse. |
| 26. | Kes keelab vilja, seda sajatab rahvas, aga müüja peale tuleb õnnistus. |
| 27. | Kes taotleb head, leiab tunnustuse, aga kes kavatseb kurja, seda ennast see tabab. |
| 28. | Kes loodab oma rikkuse peale, langeb, aga õiged haljendavad nagu lehed. |
| 29. | Kes oma koja hooletusse jätab, lõikab tuult, ja rumal saab targale sulaseks. |
| 30. | Õiglase vili on elupuu, aga tark saab hinged. |
| 31. | Vaata, õigele tasutakse maa peal, saati siis õelale ja patusele. |
| ← Proverbs (11/31) → |