| ← Micah (5/7) → |
| 1. | Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest. |
| 2. | Seepärast jäetakse nad saatuse hooleks ajani, mil sünnitaja on sünnitanud; siis pöördub ta vendade jääk tagasi Iisraeli laste juurde. |
| 3. | Ja tema seisab ning hoiab karja Issanda jõus, Issanda, oma Jumala nime ülevuses. Ja nemad jäävad elama, sest tema on suur ilmamaa ääreni. |
| 4. | Ja see tähendab rahu. Kui Assur tuleb meie maale ja kui ta astub meie paleedesse, siis seame tema vastu seitse karjast ja kaheksa vürsti. |
| 5. | Nemad karjatavad mõõgaga Assuri maad ja halja teraga Nimrodi maad; tema päästab meid Assuri käest, kui see tuleb meie maale ja tungib meie piiridesse. |
| 6. | Siis on Jaakobi jääk paljude rahvaste keskel otsekui kaste Issandalt, nagu vihmapiisad rohu peal, mis ei oota inimest ega looda inimlaste peale. |
| 7. | Siis on Jaakobi jääk paganate seas, paljude rahvaste keskel, otsekui lõvi metsloomade seas, otsekui noor lõvi lambakarja keskel, kes sinna tungides tallab ja murrab, ilma et oleks päästjat. |
| 8. | Olgu su käsi tõstetud su vaenlaste vastu ja kõik su vihamehed hävitatagu! |
| 9. | Ja sel päeval, ütleb Issand, hävitan ma sinult hobused ja teen lõpu su sõjavankritele. |
| 10. | Ma hävitan su maa linnad ja kisun maha kõik su kindlused. |
| 11. | Ma hävitan sinu nõidused ja sulle ei jää enam lausujaid. |
| 12. | Ma hävitan sinu nikerdatud kujud ja ebaususambad ja sa ei saa enam kummardada oma kätetööd. |
| 13. | Ma kisun sinult su viljakustulbad ja hävitan su linnad. |
| 14. | Vihas ja raevus tasun ma kätte paganaile, kes pole võtnud mind kuulda. |
| ← Micah (5/7) → |