| ← Lamentations (5/5) |
| 1. | Mõtle, Issand, sellele, mis on meiega juhtunud, vaata ja näe meie teotust! |
| 2. | Meie pärisosa on läinud võõraste, meie kojad muulaste kätte. |
| 3. | Me oleme jäänud orbudeks, isatuiks, meie emad on lesed. |
| 4. | Vett me joome raha eest, puid me saame ostes. |
| 5. | Jälitajad on meil kaela peal, me väsime, meile ei anta asu. |
| 6. | Egiptusele ja Assurile me andsime käe, et saada kõhutäit leiba. |
| 7. | Meie vanemad tegid pattu: neid ei ole enam. Meie kanname nende süüd. |
| 8. | Orjad valitsevad meie üle, ei ole nende käest lahtikiskujat. |
| 9. | Elu ohustades toome enestele leiba, sest kõrbes on mõõk. |
| 10. | Meie nahk hõõgub nagu ahi näljakõrvetuste pärast. |
| 11. | Siionis on naised raisatud ja Juuda linnades neitsid. |
| 12. | Vürstid on poodud nende käe läbi, vanade vastu ei ole olnud austust. |
| 13. | Noored mehed peavad ajama käsikivi ja poisid komistavad puukoorma all. |
| 14. | Vanemad on kadunud väravast, noorukid pillimängude juurest. |
| 15. | On lõppenud meie südame rõõm, meie tants on muutunud leinaks. |
| 16. | Kroon on langenud meie peast. Häda meile, et oleme pattu teinud! |
| 17. | Seepärast on meie süda haige, nende asjade pärast on meie silmad jäänud pimedaks, |
| 18. | Siioni mäe pärast, mis on nii laastatud, et seal luusivad rebased. |
| 19. | Sina, Issand, valitsed igavesti, sinu aujärg jääb põlvest põlve. |
| 20. | Mispärast sa tahad meid unustada alatiseks, meid maha jätta pikaks ajaks? |
| 21. | Too meid, Issand, tagasi enese juurde, siis me pöördume! Uuenda meie päevi nagu muiste! |
| 22. | Või oled sa meid tõuganud hoopis ära, vihastunud meie peale üliväga? |
| ← Lamentations (5/5) |