←  Job (8/42)  →
1. Siis rääkis suhiit Bildad ja ütles:
2. 'Kui kaua sa tahad seda kuulutada, kui kaua on sõnad su suust nagu tugev tuul?
3. Kas Jumal peaks väänama õigust või Kõigevägevam väänama õiglust?
4. Kui su lapsed pattu tegid tema vastu, siis ta andis nad nende üleastumise võimusesse.
5. Kui sa otsid Jumalat ja anud Kõigevägevamat,
6. kui sa oled aus ja otsekohene, siis ta ärkab nüüd sinu pärast ja taastab su eluaseme, nagu see peab olema.
7. Ja olgugi su algus väike, sa saad siiski lõpuks väga suureks.
8. Aga küsi ometi eelmiselt põlvelt ja pane tähele, mida nende isad on uurinud.
9. Sest meie oleme eilsed ega tea midagi, meie päevad maa peal on ju nagu vari.
10. Eks nad õpeta sind ja räägi sulle ja too oma südamest sõnu esile?
11. Kas kõrkjas kasvab seal, kus pole muda, või sirgub pilliroog ilma veeta?
12. Alles veel kasvujõus, lõikamata, kuivab see kiiremini kui kõik muu rohi.
13. Niisugune lõpp on kõigil, kes unustavad Jumala, ja jumalatu inimese lootus kaob.
14. Ta usk on härmalõnga sarnane ja ta usaldus on otsekui ämblikuvõrk.
15. Ta toetub oma kojale, aga see ei pea vastu, ta haarab sellest kinni, aga see ei jää püsti.
16. Ta haljendab päikese paistel ja tema võsud levivad üle ta aia.
17. Ta juured on põimunud kivikangrusse, ta näeb kivide koda.
18. Aga kui Jumal hävitab tema ta asemelt, siis ta salgab teda: 'Ma ei ole sind näinudki!'
19. Vaata, niipalju oligi temal teekonnarõõmu. Ja mullast võrsub juba teine.
20. Vaata, Jumal ei hülga vaga ega võta kinni pahategijate käest.
21. Veel täidab ta sinu suu naeruga ja su huuled hõiskamisega.
22. Kes sind vihkavad, peavad ennast katma häbiga ja õelate telki ei ole enam.'
←  Job (8/42)  →