←  Job (12/42)  →
1. Siis rääkis Iiob ja ütles:
2. 'Tõsi, teie olete inimesed ja koos teiega sureb tarkus.
3. Ka minul on mõistus nagu teil, ma ei jää teist maha. Ja kes ei mõistaks seda kõike?
4. Naerualuseks ligimesele on saanud, kes hüüab Jumala poole, et see teda kuuleks. Naerualuseks on õige ja vaga.
5. Ülbe arvates ei ole vaja õnnetusest hoolida, see tabab neid, kelle jalg libastub.
6. Rahus on rüüstajate telgid ja julgeolek on Jumala ärritajal, sellel, kes Jumalat oma käes kannab.
7. Aga küsi ometi loomadelt, et need õpetaksid sind, ja taeva lindudelt, et need annaksid sulle teada,
8. või kõnele maale, et ta teeks sind targaks, ja et mere kalad jutustaksid sulle!
9. Kes neist kõigist ei tea, et seda on teinud Issanda käsi,
10. kelle käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim.
11. Eks kõrv katsu sõnad läbi ja eks suulagi maitse rooga?
12. Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus.
13. Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus.
14. Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte.
15. Vaata, kui tema peatab veed, tekib kuivus, ja kui ta need valla päästab, hävitavad need maa.
16. Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja.
17. Tema viib nõuandjad riisutavaks ja teeb kohtumõistjad narriks.
18. Tema tühistab kuningate karistused ja köidab neile endile köie vööle.
19. Tema saadab preestrid paljajalu teele ja paiskab ümber vägevate istmed.
20. Tema riisub usaldusväärsetelt huuled ja võtab vanadelt aru.
21. Tema valab õilsate peale põlgust ja lõdvendab tugevate vööd.
22. Tema ilmutab saladused pimedusest ja toob surmavarju valguse kätte.
23. Tema teeb rahvaid suureks ja hukkab neid, tema laotab rahvaid laiali ja hävitab neid.
24. Maa rahva peameestelt võtab ta mõistuse ja paneb nad eksima tühjal teeta maal.
25. Nad kobavad pimeduses valguseta ja ekslevad nagu joobnud.
←  Job (12/42)  →