| ← Hosea (6/14) → |
| 1. | Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid! |
| 2. | Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval aitab ta meid üles ja me võime elada tema palge ees. |
| 3. | Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna; ta tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad. |
| 4. | Mis ma teen sinuga, Efraim? Mis ma teen sinuga, Juuda? Sest teie ustavus on nagu hommikune pilv, nagu varakult haihtuv kaste. |
| 5. | Sellepärast olen andnud sulle rooska prohvetite kaudu, olen tapnud sõnadega omaenese suust, ja mu otsused su kohta on lahvatanud nagu valgus. |
| 6. | Sest ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver; Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid. |
| 7. | Aga Adamis rikkusid nad lepingu, seal olid nad mu vastu truuduseta. |
| 8. | Gilead on kurjategijate linn, veresüüst määritud. |
| 9. | Ja preestrite jõuk on nagu varitsevad röövlid: nad luuravad ja tapavad Sekemi teel, nad teevad tõesti häbitegu. |
| 10. | Iisraeli soo keskel olen ma näinud hirmsaid asju: seal on Efraimi hooratöö - Iisrael on ennast roojastanud. |
| 11. | Ka sinule, Juuda, on määratud lõikus, kui ma pööran oma rahva saatuse. |
| ← Hosea (6/14) → |