| ← Hosea (5/14) → |
| 1. | Kuulge seda, preestrid, ja pane tähele, Iisraeli sugu! Kuulata, kuninglik koda! Sest teid tabab kohus. Jah, te olete püüdepaelaks Mispale ja võrguks, mis on laotatud Taabori peale. |
| 2. | Te süvendate Sittimi kõlvatust, aga mina karistan teid kõiki. |
| 3. | Mina tunnen Efraimi ja Iisrael ei ole mu eest varjul; sest nüüd, Efraim, oled sa teinud hooratööd, Iisrael on ennast roojastanud. |
| 4. | Nende teod ei luba neil pöörduda oma Jumala poole, sest nende sees on hooruse vaim ja nad ei tunne Issandat. |
| 5. | Iisraeli kõrkus tunnistab temale otse näkku, Iisrael ja Efraim komistavad oma süü läbi, Juudagi komistab koos nendega. |
| 6. | Oma lammaste ja härgadega lähevad nad küll otsima Issandat, aga nad ei leia teda: ta on tõmbunud neist eemale. |
| 7. | Nad on olnud Issanda vastu truuduseta, sest nad on sünnitanud võõraid lapsi. Nüüd neelab 'noorkuu' neid koos nende põldudega. |
| 8. | Puhuge sarve Gibeas, pasunat Raamas! Tõstke sõjakisa Beet-Aavenis! Juba ollakse sul kannul, Benjamin! |
| 9. | Efraim muutub karistuspäeval kõrbeks. Iisraeli suguharude keskel ma kuulutan tõde. |
| 10. | Juuda vürstid on saanud piirinihutajate sarnaseks; ma valan nende peale oma viha nagu vett. |
| 11. | Efraimile on liiga tehtud, õigus on rikutud, sest ta tahab käia käsu järgi. |
| 12. | Aga mina olen Efraimile nagu koi ja Juuda soole nagu mädanik. |
| 13. | Kui Efraim nägi oma haigust ja Juuda oma paiset, siis läks Efraim Assurisse ja läkitas suurkuninga juurde; aga tema ei suutnud teha teid terveks ega ravida teid paisetest. |
| 14. | Sest mina olen Efraimile nagu lõvi ja Juuda soole nagu noor lõvi: mina murran nad maha ja lähen, kannan ära, ja päästjat ei ole. |
| 15. | Ma lähen, pöördun tagasi oma asupaika, kuni nad kahetsevad ja otsivad mu palet; oma kitsikuses otsivad nad mind. |
| ← Hosea (5/14) → |