| ← Hosea (14/14) |
| 1. | Samaaria peab kandma karistust, sest ta on vastu pannud oma Jumalale: nad langevad mõõga läbi, nende lapsed rebitakse tükkideks ja nende rasedad lõigatakse lõhki. |
| 2. | Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi! |
| 3. | Võtke enestega kaasa sõnad ja pöörduge Issanda poole, öelge temale: 'Anna andeks kõik süü, võta meid armulikult vastu, me toome oma huulte vilja! |
| 4. | Assur ei päästa meid, me ei taha sõita hobuste seljas ja me ei ütle enam oma kätetööle: 'Meie jumal!', sest sinu juures leiab ka vaeslaps halastust.' |
| 5. | Mina parandan nende taganemise, ma armastan neid oma heast tahtest, mu viha pöördub nendelt ära. |
| 6. | Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon. |
| 7. | Tema võsud levivad, tal on otse õlipuu kaunidus ja Liibanoni lõhn. |
| 8. | Nad pöörduvad tagasi, elavad minu varju all, kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu. Ta on kuulus nagu Liibanoni vein. |
| 9. | Efraim, mis on sul veel tegemist ebajumalatega? Mina võtan kuulda ja juhin teda. Mina olen nagu haljendav küpress: minult tuleb sinu vili. |
| ← Hosea (14/14) |