←  Ezekiel (30/48)  →
1. Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2. 'Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult ja ütle: Nõnda ütleb Issand Jumal: Ulguge: 'Oh seda päeva!'
3. Sest päev on ligidal, Issanda päev on ligidal. Pilvine päev, paganate tund on tulnud.
4. Mõõk tuleb Egiptuse kallale ja Etioopias on ahastus, kui Egiptuses langevad mahalöödud, võetakse tema rikkus ja kistakse maha alusmüürid.
5. Etioopia, Puut, Luud ja kõik segarahvad ja Kuub ja liidumaa pojad langevad koos nendega mõõga läbi.
6. Nõnda ütleb Issand: Egiptuse toed langevad ja selle kõrk vägevus vajub alla. Migdolist Seveeneni langevad nad seal mõõga läbi, ütleb Issand Jumal.
7. See muutub lagedaks laastatud maade hulgas ja selle linnad on varemeiks tehtud linnade hulgas.
8. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma süütan tule Egiptuses ja kõik selle abistajad varisevad kokku.
9. Sel päeval lähevad mu juurest käskjalad laevadel hirmutama muretut Etioopiat; ja neile tuleb ahastus Egiptuse päeval: tõesti, vaata, see tuleb!
10. Nõnda ütleb Issand Jumal: Ma teen lõpu Egiptuse toredusele Paabeli kuninga Nebukadnetsari käe läbi.
11. Tema ja ta rahvas koos temaga, julmimad paganate hulgast, tuuakse maad hävitama; nemad paljastavad oma mõõgad Egiptuse vastu ja täidavad maa mahalöödutega.
12. Ma teen jõed kuivaks ja müün maa kurjade kätte; ma laastan maa ja kõik, mis seal on, võõraste käe läbi. Mina, Issand, olen rääkinud.
13. Nõnda ütleb Issand Jumal: Ma hävitan ebajumalad ning kaotan võimukandjad Noofist ja vürstid Egiptusemaalt - neid ei ole enam. Ma toon Egiptusemaale hirmu.
14. Ma laastan Patrose, süütan tule Soanis ja mõistan kohut Noo üle.
15. Ma valan oma tulise viha Siini, Egiptuse kantsi peale, ja hävitan Noo toreduse.
16. Ma süütan tule Egiptuses, Siin väänleb suurtes valudes, Noo vallutatakse ja Noofil on vaenupäevad.
17. Aaveni ja Pii-Beseti noored mehed langevad mõõga läbi ja nad ise peavad minema vangi.
18. Tahpanheesis pimeneb päev, kui ma murran seal Egiptuse valitsuskepid; siis lõpeb seal tema kõrk vägevus, pilv katab teda ja ta tütred lähevad vangi.
19. Nõnda ma mõistan kohut Egiptuse üle, ja nad saavad tunda, et mina olen Issand.'
20. Üheteistkümnendal aastal, esimese kuu seitsmendal päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
21. 'Inimesepoeg, ma olen murdnud vaarao, Egiptuse kuninga käsivarre, ja vaata, seda ei seota, et see paraneks, ega panda sidet, et see seotuna oleks tugev mõõga haaramiseks.
22. Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, ma tulen vaarao, Egiptuse kuninga kallale ja murran tema käsivarred, niihästi tugeva kui murtu, ja lasen mõõga ta käest langeda.
23. Ma pillutan egiptlased rahvaste sekka ja puistan neid mööda maid.
24. Ma kinnitan Paabeli kuninga käsivarsi ja annan tema kätte oma mõõga; aga vaarao käsivarred ma murran ja ta oigab tema ees, nagu haavatud oigavad.
25. Ma kinnitan Paabeli kuninga käsivarred, aga vaarao käsivarred langevad alla; ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma annan oma mõõga Paabeli kuninga kätte, et ta sirutaks selle Egiptusemaa vastu.
26. Ma pillutan egiptlased rahvaste sekka ja puistan neid laiali mööda maid; ja nad saavad tunda, et mina olen Issand.'
←  Ezekiel (30/48)  →