←  Ephesians (4/6)  →
1. Mina, kes olen vang Kristuse pärast, kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud,
2. kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides armastuses,
3. ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust.
4. Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest;
5. üks Issand, üks usk, üks ristimine,
6. üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees.
7. Ent igaühele meist on antud armu Kristuse kingi kohaselt.
8. Seepärast ütleb Kiri: 'Tema on läinud üles kõrgesse, viies vangiviidud vangidena kaasa, ning on andnud inimestele ande.'
9. Aga see, et ta on läinud üles, mis on see muud, kui et ta on esmalt tulnud alla maa sügavamatesse paikadesse?
10. Niisiis see, kes on tulnud alla, on sama, kes on ka läinud üles üle kõigi taevaste, et ta täidaks kõiksuse.
11. Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks,
12. et pühi inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks,
13. kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda,
14. et me ei oleks enam väetid lapsed, keda pillutab ja kõigutab iga õpetusetuul, et inimliku pettemänguga eksitusse kavaldada,
15. vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea - Kristus.
16. Temas on kogu ihu liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne. Sel viisil saab ihu kasvujõu iseenese ülesehitamiseks armastuses.
17. Ma ütlen seda nüüd ja tunnistan Issandas, et keegi teist ei elaks enam nii, nagu paganad elavad oma tühises meeles,
18. olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ja südame paadumuse tõttu.
19. Nende tunnetus on nüristunud ja nad on loovutanud end kõlvatusse tegema ahnelt kõike roppust.
20. Teie ei ole aga niimoodi Kristust tundma õppinud,
21. kui te üldse olete temast kuulnud ja temas õpetatud, nii nagu tõde on Jeesuses.
22. Teil tuleb jätta oma endise eluviisi poolest vana loomus, kes laostub petlike himude käes,
23. ning saada uueks oma mõttelaadilt
24. ja riietuda uue inimesega, kes on loodud Jumala poolt elama tõe õiguses ja vagaduses.
25. Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed.
26. Kui vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärgu päike loojugu teie vihastumise üle!
27. Ärge andke ka maad kuradile!
28. Kes seni varastas, ärgu varastagu enam, selle asemel tehku tööd oma kätega, teenides ausalt elatist, et tal oleks jagada sellele, kellel on puudus.
29. Ühtegi nurjatut sõna ärgu tulgu teie suust, vaid rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks, et kuuljad saaksid armu.
30. Ja ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu, kes on kinnitanud teid oma pitseriga lunastuspäevani!
31. Kõik kibedus ja raev ja viha ja kisa ja teotamine jäägu teist kaugele eemale koos kogu kurjusega.
32. Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üksteisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses.
←  Ephesians (4/6)  →