| ← Ecclesiastes (7/12) → |
| 1. | Aus nimi on parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev. |
| 2. | Parem on minna leinakotta kui pidukotta, sest seal on kõigi inimeste lõpp, ja kes elab, võtku see südamesse! |
| 3. | Parem on meelehärm kui naer, sest kurb nägu on südamele hea. |
| 4. | Tarkade süda on leinakojas, aga alpide süda on rõõmukojas. |
| 5. | Parem on kuulata targa sõitlust kui alpide laulu. |
| 6. | Sest otsekui kibuvitste praksumine paja all on albi naer. Seegi on tühi töö. |
| 7. | Tõesti, rõhumine teeb targa rumalaks ja pistis rikub südant. |
| 8. | Asja lõpp on parem kui selle algus; kannatlikkus on parem kui ülbus. |
| 9. | Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks, sest pahameel asub alpide põues! |
| 10. | Ära ütle: 'Miks olid endised ajad paremad kui nüüdsed?' Sest seda sa ei küsi targasti. |
| 11. | Tarkus on niisama hea kui pärisosa, ja kasuks neile, kes päikest näevad. |
| 12. | Sest tarkuse varjus on nagu raha varjus; aga teadmise kasu on see, et tarkus hoiab elus selle omaniku. |
| 13. | Vaata Jumala tööd: sest kes suudaks õgvendada, mida tema on teinud kõveraks? |
| 14. | Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab. |
| 15. | Kõike olen ma näinud oma tühiseil päevil: õiglane hukkub oma õigluses ja õel elab kaua oma kurjuses. |
| 16. | Ära ole liiga õiglane ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama? |
| 17. | Ära ole liiga õel ja ära ole alp: miks tahad enneaegu surra? |
| 18. | Hea on, kui sa ühest kinni pead ja ka teisest oma kätt lahti ei lase, sest kes Jumalat kardab, pääseb neist kõigist. |
| 19. | Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat linnas. |
| 20. | Sest ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu. |
| 21. | Ära pane tähele ka mitte kõiki sõnu, mida räägitakse, et sa ei kuuleks, kui su sulane sind sajatab. |
| 22. | Sest su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi. |
| 23. | Seda kõike ma olen tarkusega läbi katsunud. Ma ütlesin: 'Ma saan targemaks', aga see jäi minust kaugele. |
| 24. | See, mis on, on kauge ja sügav, väga sügav. Kes selle leiab? |
| 25. | Ma pöörasin ka oma südame tunnetama ja uurima ning otsima tarkust ja põhjust, ja tunnetama õeluse alpust ja sõgeduse meeletust. |
| 26. | Ja ma leidsin, mis on kibedam surmast: naine! Ta on otsekui püünis: ta süda on nagu võrk, ta käed on nagu ahelad. Kes Jumalale meeldib, see pääseb temast, aga patuse püüab ta kinni. |
| 27. | Vaata, seda ma olen leidnud, ütleb Koguja, ühte teisega võrreldes, et leida lahendust, |
| 28. | mida mu hing veel otsib ega ole leidnud: ma leidsin tuhande hulgast ühe mehe, aga naist ei ole ma nende kõigi hulgast leidnud. |
| 29. | Vaata, ma olen leidnud ainult seda, et Jumal on inimesed loonud ausaks, aga nad ise leiutavad rohkesti riukaid. |
| ← Ecclesiastes (7/12) → |