| ← Ecclesiastes (10/12) → |
| 1. | Surnud kärbsed panevad haisema salvisegaja õli, pisut rumalust võib mõjuda rohkem kui tarkus ja au. |
| 2. | Targa süda hoiab paremale ja albi süda pahemale. |
| 3. | Teed käieski puudub albil mõistus, ja igaühele ilmneb, et ta on alp. |
| 4. | Kui valitseja viha tõuseb sinu vastu, siis ära jäta maha oma kohta, sest kannatlikkus hoiab ära suuri patte. |
| 5. | Halb asi, mida ma nägin päikese all, on see, |
| 6. | rumalus pannakse kõrgele kohale, suured ja rikkad aga istuvad madalal. |
| 7. | Ma olen näinud sulaseid hobuste seljas ja vürste käivat maas otsekui sulased. |
| 8. | Kes augu kaevab, langeb ise sinna sisse, ja kes müüri maha kisub, seda salvab madu. |
| 9. | Kes kive kangutab, teeb enesele häda, kes puid lõhub, ohustab ennast. |
| 10. | Kui raud on nüri ja tera ei ihuta, siis tuleb jõudu pingutada; aga tulemuseks on tarkus tarvilik. |
| 11. | Kui madu salvab, enne kui on lausutud, siis pole lausujast mingit kasu. |
| 12. | Sõnad targa suust toovad poolehoidu, aga albi neelavad ta oma huuled: |
| 13. | tema kõne algus on alpimine ja tema kõne lõpp on kurjakuulutav meeletus. |
| 14. | Alp teeb palju sõnu, ent ükski inimene ei tea, mis tuleb, ja kes ütleks temale, mis sünnib pärast teda? |
| 15. | Albi vaev väsitab seda, kes linnateed ei tunne. |
| 16. | Häda sulle, maa, kui su kuningaks on sulane ja su vürstid pidutsevad juba hommikul! |
| 17. | Õnnelik oled, maa, kui su kuningas on vaba mehe poeg ja su vürstid pidutsevad õigel ajal nagu mehed, aga mitte nagu joodikud! |
| 18. | Suure laiskuse pärast vajuvad sarikad, ja kui käsi süles peetakse, tilgub koda läbi. |
| 19. | Mõnu pärast valmistatakse rooga, vein teeb elu rõõmsaks, ja raha eest saab kõike. |
| 20. | Isegi mõttes ära sajata kuningat, ja oma magamiskambris ära sajata rikast, sest taeva lind viib hääle välja ja tiivuline teatab loost! |
| ← Ecclesiastes (10/12) → |