←  Zechariah (6/14)  →

---

1.

Ja ma tõstsin jälle silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, neli vankrit tuli välja kahe mäe vahelt; ja need mäed olid vaskmäed.

2.

Esimese vankri ees olid punased hobused ja teise vankri ees olid mustad hobused;

3.

kolmanda vankri ees olid valged hobused ja neljanda vankri ees olid tugevad kirjud hobused - vägevad kõik.

4.

Ja ma võtsin sõna ning küsisin inglilt, kes minuga rääkis: 'Mis need on, Issand?'

5.

Ingel kostis ja ütles mulle: 'Need on taeva neli tuult, mis lähevad välja, olles seisnud kogu ilmamaa Issanda ees.

6.

Mustad hobused lähevad põhjamaale, valged lähevad nende järel lääne poole ja kirjud lähevad lõunamaale.

7.

Ja vägevad hobused lähevad välja ning üritavad minna maad läbi käima.' Ja ta ütles: 'Minge käige maa läbi!' Ja nad käisid maa läbi.

8.

Siis ta hüüdis mind, rääkis minuga ja ütles: 'Vaata, need, kes lähevad põhjamaale, viivad mu Vaimu põhjamaale hingama.'

9.

Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:

10.

'Võta väljasaadetuilt Heldailt, Toobijalt ja Jedajalt, kes Paabelist on tulnud, mine samal päeval, mine Joosija, Sefanja poja kotta

11.

ja võta hõbedat ja kulda, valmista kroon ja pane see pähe ülempreester Joosuale, Joosadaki pojale,

12.

ja ütle temale nõnda: Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb: Vaata, üks mees, nimega Võsu, võrsub oma pinnast ja ehitab üles Issanda templi.

13.

Ta ehitab Issanda templi ja temale saab osaks kuninglik au; ta istub ja valitseb oma aujärjel; ja seal on preester oma aujärjel, ja nende mõlema vahel on rahutahe.

14.

Ja kroon olgu Heldai, Toobija, Jedaja ja Sefanja poja armsaks mälestuseks Issanda templis!

15.

Ja kaugelolijad tulevad ning ehitavad Issanda templit. Ja te mõistate, et vägede Issand on mind läkitanud teie juurde. Ja see sünnib, kui te Issanda, oma Jumala häält tõesti kuulda võtate.''

---

←  Zechariah (6/14)  →