| ← Romans (3/16) → |
| 1. | Mis on siis juudil erilist või mis kasu on ümberlõikamisest? |
| 2. | Jah, on palju ja mitmel moel. Esmalt juba see, et juutide kätte on usaldatud Jumala sõnumid. |
| 3. | Mis siis nüüd? Kui mõned pole olnud ustavad, ega siis nende ebaustavus tühista Jumala ustavust? |
| 4. | Mitte sugugi! Kindel on, et Jumal on tõemeelne, aga iga inimene valelik, nagu on kirjutatud: '...selleks, et sind tunnistataks õigeks su sõnades ja sa võidaksid, kui sinuga käidaks kohut.' |
| 5. | Kui aga meie ülekohus toob esile Jumala õigluse, mida me siis peame ütlema? Kas Jumal pole siis ebaõiglane, kui ta meid nuhtleb vihas? Ma räägin inimlikul pinnal. |
| 6. | Mitte sugugi! Kuidas siis muidu saaks Jumal kohut mõista maailma üle? |
| 7. | Kui aga Jumala tõde minu valetamise tõttu saab üha rohkem temale kirkuseks, miks siis minu üle veel kohut mõistetakse, nagu oleksin ma patune? |
| 8. | Ja miks siis ei ole nõnda, nagu mõned mind teotades räägivad, et mina ütlevat: 'Tehkem kurja, et sellest tuleks head!' Niisuguste nuhtlus on õige. |
| 9. | Kuidas siis nüüd? On siis meil, juutidel, eeliseid? Ei ainsatki! Me oleme juba esitanud süüdistuse, et nii juudid kui kreeklased on kõik patu võimu all, |
| 10. | nõnda nagu on kirjutatud: 'Ei ole õiget, ei ühtainsatki, |
| 11. | ei ole mõistjat, ei ole Jumala otsijat. |
| 12. | Nad kõik on kaldunud kõrvale, üheskoos kõlbmatuks muutunud, ei ole, kes teeb head, ei ühtainsatki. |
| 13. | Nende kurk on lahtine haud, nende keeled kavaldavad, nende huulte all on maomürk. |
| 14. | Nende suu on täis sajatamist ja kibedust, |
| 15. | nende jalad on nobedad valama verd, |
| 16. | nende teedel on purustus ja viletsus |
| 17. | ja rahu teed nad ei tunne, |
| 18. | ei ole Jumala kartust nende silme ees.' |
| 19. | Aga me teame, et mida Seadus iganes ütleb, seda ütleb ta neile, kes on Seaduse all, et iga suu suletaks ja kogu maailm oleks Jumala ees süüalune; |
| 20. | seepärast et Seaduse tegude tõttu ei mõisteta kedagi õigeks tema ees, sest Seaduse kaudu tuleb patutundmine. |
| 21. | Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, millest tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid, |
| 22. | see Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust, |
| 23. | sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest |
| 24. | ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses, |
| 25. | kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud |
| 26. | oma jumalikus sallivuses, et näidata üles oma õigust praegusel ajal, et tema ise on õige ja teeb õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse. |
| 27. | Kus on nüüd kiitlemine? See on välistatud. Millise seaduse läbi? Kas tegude seaduse läbi? Ei, vaid usu seaduse läbi. |
| 28. | Me ju arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata. |
| 29. | Kas Jumal on üksnes juutide Jumal? Eks ta ole ka paganate Jumal? Jah, ta on ka paganate Jumal! |
| 30. | Jumal on üksainus ja tema teeb usu läbi õigeks nii ümberlõigatu kui ümberlõikamatu. |
| 31. | Kas me siis tühistame Seaduse usu läbi? Ei sugugi! Me vaid kinnitame Seadust. |
| ← Romans (3/16) → |