| ← Revelation (15/22) → |
| 1. | Ma nägin taevas veel teist tunnustähte, suurt ja imelist: seitse inglit, kelle käes oli seitse viimset nuhtlust, sest nendes jõudis lõpule Jumala raev. |
| 2. | Ja ma nägin otsekui tulega segatud klaasmerd ja neid, kes olid võitnud metsalise ning ta kuju ja ta nime arvu, seisvat klaasmere ääres, Jumala kandled käes. |
| 3. | Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu: 'Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas! |
| 4. | Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha, kõik paganad tulevad ning kummardavad sinu ette, sest su õiged seadmised on saanud avalikuks.' |
| 5. | Pärast seda ma nägin: tunnistustelgi pühamu avanes taevas |
| 6. | ning need seitse inglit, kelle käes oli seitse nuhtlust, tulid templist välja, üll puhas särav linane riie, kuldvöödega vöötatud rinde alt. |
| 7. | Ja üks neljast olevusest andis seitsmele inglile seitse kuldkaussi, täis selle Jumala raevu, kes elab igavesest ajast igavesti, |
| 8. | ning tempel sai täis suitsu Jumala kirkusest ja tema väest ning ükski ei võinud minna templisse enne, kui olid lõpetatud seitsme ingli seitse nuhtlust. |
| ← Revelation (15/22) → |