| ← Psalms (97/150) → |
| 1. | Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! |
| 2. | Pilved ja pimedus on tema ümber, õigus ja õiglus on ta aujärje alus. |
| 3. | Tuli käib tema palge ees ja põletab vaenlased tema ümber. |
| 4. | Tema välgud valgustavad maailma, maa näeb ning vabiseb. |
| 5. | Mäed sulavad nagu vaha Issanda ees, kogu ilmamaa Issanda ees. |
| 6. | Taevad kuulutavad tema õigust ja kõik rahvad näevad tema au. |
| 7. | Häbi tunnevad kõik kujude kummardajad, kes kiitlevad ebajumalaist. Kummardage teda, kõik jumalad! |
| 8. | Siion kuuleb seda ja rõõmustab, ja Juuda tütred ilutsevad sinu õiglastest kohtuotsustest, Issand. |
| 9. | Sest sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa, sa oled väga ülendatud üle kõigi jumalate. |
| 10. | Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, ta kisub nad ära õelate käest. |
| 11. | Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt. |
| 12. | Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage tema püha nime! |
| ← Psalms (97/150) → |