| ← Psalms (90/150) → |
| 1. | Moosese, jumalamehe palve. Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve. |
| 2. | Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti. |
| 3. | Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: 'Tulge tagasi, inimlapsed!' |
| 4. | Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel. |
| 5. | Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljendab. |
| 6. | See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul see närtsib ja kuivab ära. |
| 7. | Sest sinu viha tõttu me lõpeme ja su vihaleegist me ehmume. |
| 8. | Sa paned meie pahateod enese ette, meie salapatud oma palge valguse ette. |
| 9. | Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all, meie aastad lõpevad nagu ohe. |
| 10. | Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära. |
| 11. | Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta? |
| 12. | Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame! |
| 13. | Pöördu tagasi, Issand! Oh kui kaua? Halasta oma sulaste peale! |
| 14. | Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja! |
| 15. | Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust! |
| 16. | Saagu nähtavaks su töö su sulastele ja nende lastele su auhiilgus! |
| 17. | Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu! Meie kätetööd ta kinnitagu meile! Kinnita meie kätetööd! |
| ← Psalms (90/150) → |