| ← Psalms (88/150) → |
| 1. | Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; esralase Heemani õpetuslaul. |
| 2. | Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen sinu ees. |
| 3. | Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole! |
| 4. | Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale. |
| 5. | Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu! |
| 6. | Olen valla lastud surnute juurde, just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas, keda sa enam ei meenuta, kes sinu käest on lõigatud ära. |
| 7. | Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, pimedasse paika, suurtesse sügavustesse. |
| 8. | Su vihaleek lasub mu peal, ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela. |
| 9. | Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja. |
| 10. | Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast; sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, ma laotan välja oma käed sinu poole. |
| 11. | Kas sina teed imet surnutele? Või tõusevad kadunud üles sind kiitma? Sela. |
| 12. | Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest? |
| 13. | Kas tuntakse pimeduses sinu imetöid ja su õiglust unustusemaal? |
| 14. | Aga mina hüüan sind appi, Issand! Ja mu palve jõuab vara su ette. |
| 15. | Miks sina, Issand, heidad ära mu hinge ja paned oma palge mu eest varjule? |
| 16. | Ma olen vilets ja vaagun hinge oma noorusest alates, ma kannan su ränki lööke, olen nõutu. |
| 17. | Sinu vihaleegid käivad mu üle, su rängad löögid muserdavad mind; |
| 18. | need ümbritsevad mind nagu vesi iga päev, need tiirlevad mu ümber üheskoos. |
| ← Psalms (88/150) → |