← Psalms (84/150) → |
1. | Laulujuhatajale, gati pillil mängijale: Korahi laste laul. |
2. | Kui armsad on sinu hooned, Issand Sebaot! |
3. | Issanda õuesid igatseb ja ihaldab mu hing; mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole. |
4. | Lind on ju enesele aseme leidnud ja pääsuke enesele pesa, kuhu ta paneb oma pojad: sinu altarid, Issand Sebaot, mu kuningas ja mu Jumal! |
5. | Õndsad on need, kes elavad sinu kojas; nad kiidavad sind alati. Sela. |
6. | Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. |
7. | Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega. |
8. | Nad saavad rammule rammu lisaks ja ilmuvad Jumala ette Siionis. |
9. | Issand, vägede Jumal, kuule mu palvet, võta kuulda, Jaakobi Jumal! Sela. |
10. | Meie kilp, Jumal, vaata siia ja pane tähele oma võitud mehe palet! |
11. | Sest üks päev sinu õuedes on parem kui muid tuhat; ma seisan pigemini läve juures oma Jumala kojas, kui viibin õelate majades. |
12. | Sest Issand Jumal on päike ja kilp; armu ja au annab Issand ega keela head neile, kes laitmatult elavad. |
← Psalms (84/150) → |