| ← Psalms (75/150) → |
| 1. | Laulujuhatajale: viisil 'Ära hävita!'; Aasafi lugu ja laul. |
| 2. | Me ülistame sind, Jumal, me ülistame sind, sest su nimi on ligi; sinu imeasju jutustatakse! |
| 3. | 'Kui ma määran paraja aja, siis ma mõistan kohut õiglaselt. |
| 4. | Ilmamaa vabiseb ja kõik selle elanikud, aga mina olen selle sambad pannud paigale.' Sela. |
| 5. | Ma ütlen hooplejaile: Ärge hoobelge! Ja õelatele: Ärge tõstke sarve üles! |
| 6. | Ärge tõstke oma sarve kõrgele, ärge rääkige kangekaelselt, jultunult! |
| 7. | Sest ei idast ega läänest ega kõrbe poolt tule ülendamist, |
| 8. | vaid Jumal on, kes mõistab kohut; ta alandab ühte ja ülendab teist. |
| 9. | Sest Issanda käes on karikas ja see vahutab veinist; see on täis tembitud jooki. Ja tema kallab sealt seest; isegi selle pära peavad kõik õelad maa peal ära jooma viimse tilgani. |
| 10. | Aga mina kuulutan igavesti, ma mängin Jaakobi Jumalale. |
| ← Psalms (75/150) → |