← Psalms (74/150) → |
1. | Aasafi õpetuslaul. Miks sa, Jumal, oled meid ära heitnud jäädavalt? Miks suitseb su viha su karjamaa lammaste vastu? |
2. | Mõtle oma kogudusele, mille sa muiste oled enesele asutanud ja oma pärandi jaoks lunastanud, Siioni mäele, kus sina asud! |
3. | Tõsta oma sammud nendele igavestele varemetele, vaenlane on kõik rikkunud pühamus! |
4. | Su vastased möirgasid su kohtumishoones, nad on oma tähised pannud tähisteks. |
5. | Näis, nagu oleksid nad kirveid kõrgele tõstnud metsarägastikus. |
6. | Nii lõid nad puruks kiinide ja haamritega kõik selle nikerdused. |
7. | Nad on su pühamu süüdanud tulega põlema, su nime eluaseme on nad reostanud maani. |
8. | Nad ütlesid oma südames: 'Hävitagem need täielikult!' Nad põletasid maha kõik Jumala kogudusekojad kogu maal. |
9. | Oma tähiseid me ei näe, prohvetit ei ole enam, ja meie seas ei ole kedagi, kes teaks, kui kaua. |
10. | Kui kaua, oh Jumal, saab tagakiusaja teotada? Kas vaenlane võib sinu nime laimata jäädavalt? |
11. | Miks sa tõmbad tagasi oma käe, oma parema käe? Tõmba see välja oma põuest, hävita! |
12. | Jumal on muistsest ajast mu kuningas, kes maailmas teostab päästmise. |
13. | Sina lõhestasid oma võimusega mere kaheks, sina lõid katki lohede pead vete peal. |
14. | Sina purustasid Leviatani pead, sa andsid need söögiks meresõitjale rahvale. |
15. | Sina lõhkusid allikad ja jõed, sina tegid voolavad jõed kuivaks. |
16. | Sinu päralt on päev ja öögi on sinu päralt, sina oled valmistanud valguse ja päikese. |
17. | Sina oled seadnud kõik ilmamaa rajad, suve ja talve oled sina teinud. |
18. | Mõtle sellele! Vaenlane teotab Issandat ja jõle rahvas laimab su nime. |
19. | Ära anna oma tuvikese hinge kiskjate kätte, ära unusta oma viletsate elu jäädavalt! |
20. | Vaata oma lepingule! Sest pimedad maanurgad on täis vägivalda. |
21. | Ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku sinu nime! |
22. | Tõuse, Jumal, seleta oma riiuasi, mõtle teotamisele, mis kogu päeva tuleb jõledalt mehelt! |
23. | Ära unusta oma vastaste kisa, nende möll, kes sulle vastu hakkavad, kohub suuremaks alatasa! |
← Psalms (74/150) → |