| ← Psalms (71/150) → |
| 1. | Issand, sinu juures otsin ma pelgupaika, ära lase mind iialgi jääda häbisse! |
| 2. | Oma õiglusega tõmba mind välja kitsikusest ja vabasta mind; pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind! |
| 3. | Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus. |
| 4. | Mu Jumal, vabasta mind õela käest ning ülekohtuse ja vägivaldse pihust! |
| 5. | Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal. Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest. |
| 6. | Sinule ma olen toetunud sündimisest, sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates, sinule kõlab aina mu kiitus. |
| 7. | Ma olen saanud paljudele imeasjaks, kuid sina oled mulle tugevaks varjupaigaks. |
| 8. | Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva. |
| 9. | Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb! |
| 10. | Sest mu vaenlased räägivad mu vastu, ja kes varitsevad mu hinge, peavad üheskoos nõu |
| 11. | ning ütlevad: 'Jumal on tema hüljanud, jälitage teda ning võtke ta kinni, sest ei ole, kes ta ära kisuks meie käest!' |
| 12. | Oh Jumal, ära ole minust kaugel, mu Jumal, tõtta mulle appi! |
| 13. | Jäägu häbisse ja hukkugu minu hinge vastased; olgu häbistusse ja teotusse mähitud need, kes otsivad minu õnnetust! |
| 14. | Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust. |
| 15. | Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva, sest ma ei tea nende arvu. |
| 16. | Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust. |
| 17. | Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid. |
| 18. | Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile! |
| 19. | Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud. Jumal, kes on nagu sina? |
| 20. | Sina, kes mind oled lasknud näha palju kitsikusi ja õnnetusi, teed mind jälle elavaks ja tõmbad mind jälle üles maa sügavustest. |
| 21. | Kasvata mu suurust ja pöördu jälle mind trööstima! |
| 22. | Ma tahan sind tänada ka naablimänguga sinu ustavuse eest, mu Jumal! Ma tahan sulle lauldes mängida kannelt, sa Iisraeli Püha! |
| 23. | Mu huuled hõiskavad, kui ma sulle lauldes mängin, samuti mu hing, mille sa oled lunastanud. |
| 24. | Minu keelgi kõneleb kogu päeva sinu õiglusest, sest juba häbenesid ja kohmetusid, kes otsisid mu õnnetust. |
| ← Psalms (71/150) → |