| ← Psalms (64/150) → |
| 1. | Laulujuhatajale: Taaveti laul. |
| 2. | Kuule, Jumal, mu häält, kui ma kaeblen, hoia mu elu vaenlase hirmu eest! |
| 3. | Pane mind varjule tigedate salanõu eest, nende möllu eest, kes teevad nurjatust, |
| 4. | kes oma keelt ihuvad nagu mõõka, sihivad kibedaid sõnu nagu nooli, |
| 5. | et salajas maha lasta laitmatu! Äkitselt nad lasevadki ta maha ega karda midagi. |
| 6. | Neid kinnitatakse kurjades kavatsustes, nad õhutavad üksteist salajasi võrke panema, nad ütlevad: 'Kes meid näeb?' |
| 7. | Nemad mõtlevad jultunud tegudele: 'Me oleme valmis, kava on hästi kavatsetud!' Sest sügav on mehe sisemus ning süda. |
| 8. | Kuid Jumal laseb nad maha, neid haavatakse äkilise noolega. |
| 9. | Ta paneb nad komistama nende keele pärast, kõik, kes neid näevad, vangutavad pead. |
| 10. | Ja kõik inimesed hakkavad kartma ja kuulutama Jumala tööd ning aru saama tema tegudest. |
| ← Psalms (64/150) → |