| ← Psalms (60/150) → |
| 1. | Laulujuhatajale: viisil 'Tunnistuse liilia'; Taaveti mõistulaul õpetuseks, |
| 2. | kui ta oli võidelnud Mesopotaamia ja Sooba süürlastega, ja kui Joab tuli tagasi ja oli Soolaorus maha löönud kaksteist tuhat edomlast. |
| 3. | Jumal, sa tõukasid meid ära ja pillutasid meid laiali; sa olid vihane, aita meid jälle üles! |
| 4. | Sina panid maa vabisema, sa lõhestasid selle; paranda ta praod, sest ta kõigub! |
| 5. | Sa andsid oma rahvale näha rasket põlve; sa jootsid meid uimastava veiniga. |
| 6. | Sa panid lipu lehvima neile, kes sind kardavad, et nad otsiksid varju ammu eest. Sela. |
| 7. | Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile! |
| 8. | Jumal on rääkinud oma pühamus: 'Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru. |
| 9. | Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp, |
| 10. | Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!' |
| 11. | Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini? |
| 12. | Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära? Ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?! |
| ← Psalms (60/150) → |