← Psalms (6/150) → |
1. | Laulujuhatajale: keelpillil mängida kaheksandal helil; Taaveti laul. |
2. | Issand, ära nuhtle mind oma vihas ja ära karista mind oma vihaleegis! |
3. | Issand, ole mulle armuline, sest ma olen nõrkenud! Tee mind terveks, Issand, sest mu luud-liikmed on jahmunud! |
4. | Mu hing on väga jahmunud. Aga sina, Issand, kui kaua veel? |
5. | Pöördu, Issand, minu poole, vabasta mu hing, päästa mind oma helduse pärast! |
6. | Sest surmas ei meenutata sind. Kes surmavallas tänab sind? |
7. | Ma olen väsinud oma ohkamisest, kogu öö ma ujutan pisaratega oma voodit, ma leotan oma silmaveega oma sängi. |
8. | Mu silmad on vajunud auku meelekibedusest, nad on läinud vanaks kõigi mu vastaste pärast. |
9. | Minge minust eemale kõik, kes teete nurjatust, sest Issand kuuleb mu nutuhäält! |
10. | Issand kuuleb mu anumist, Issand võtab vastu mu palve. |
← Psalms (6/150) → |