| ← Psalms (56/150) → |
| 1. | Laulujuhatajale: viisil 'Kauge tamme tuvi'; Taaveti mõistulaul ajast, kui vilistid võtsid ta kinni Gatis. |
| 2. | Ole mulle armuline, Jumal, sest inimesed tahavad mind rünnata, ühtelugu kipuvad sõjamehed mu kallale! |
| 3. | Mu varitsejad püüavad mind rünnata kogu päeva, sest palju on neid, kes mu vastu kõrgilt sõdivad. |
| 4. | Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma sinu peale, |
| 5. | Jumala peale, kelle sõna ma kiidan. Ma loodan Jumala peale, ei ma karda. Mida võibki lihane inimene mulle teha? |
| 6. | Kogu päeva nad moonutavad mu sõnu, kõik nende mõtted minu kohta sihivad kurjale. |
| 7. | Nad tulevad kokku ja luuravad ning jälgivad mu samme, sest nad varitsevad mu hinge. |
| 8. | Kas peaks neil olema pääsemist oma nurjatusega? Vihaga tõuka maha rahvad, oh Jumal! |
| 9. | Minu pagulaspäevad olid sa ära lugenud; pane sina mu pisarad oma lähkrisse; eks need ole su raamatus? |
| 10. | Kord peavad taganema mu vaenlased sel päeval, mil ma hüüan; seda ma tean, sest Jumal on minu poolt. |
| 11. | Jumala sõna ma kiidan, Issanda sõna ma kiidan. |
| 12. | Jumala peale ma loodan, ei ma karda; mida võibki mulle teha inimene? |
| 13. | Jumal, minu peal on tõotused, mis ma sinule andsin; ma tasun sulle tänuohvrid. |
| ← Psalms (56/150) → |