| ← Psalms (49/150) → |
| 1. | Laulujuhatajale: Korahi laste laul. |
| 2. | Kuulge seda, kõik rahvad! Pange tähele, kõik maailma elanikud, |
| 3. | nii alamad kui ülemad, üheskoos rikas ja vaene! |
| 4. | Mu suu räägib tarkusesõnu ja mu südame mõte sügavat tunnetust. |
| 5. | Ma pööran oma kõrva tähendamissõna poole ja teen kandlega avalikuks oma mõistatuse. |
| 6. | Miks ma peaksin kartma kurjal ajal, kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod, |
| 7. | kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest? |
| 8. | Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, |
| 9. | sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks, |
| 10. | et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda. |
| 11. | Sest nähakse ju, et targad surevad, albid ja sõgedad saavad üheskoos otsa ning jätavad oma varanduse teistele. |
| 12. | Nad arvavad, et nende kojad jäävad igaveseks, nende asulad põlvest põlve; nad on oma nimede järgi nimetanud maakohti. |
| 13. | Ent inimene toreduses ei jää püsima, ta on loomade sarnane, kellele tehakse ots. |
| 14. | See on nende tee, kes loodavad iseendi peale, ja nende järglaste tee, kellele meeldivad nende kõned. |
| 15. | Nagu lambakari pannakse nad kinni surmavalda, surm on neile karjaseks, ja õiglased saavad hommikul nende valitsejaks; surmavald kulutab ära nende kuju, neile ei jää eluaset. |
| 16. | Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu. Sela. |
| 17. | Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks! |
| 18. | Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle. |
| 19. | Kui tema ka kiidab oma hinge õnnelikuks oma elus ja teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu, |
| 20. | lähed sa siiski oma esiisade sugupõlve juurde, kes iialgi ei saa näha valgust. |
| ← Psalms (49/150) → |