| ← Psalms (36/150) → |
| 1. | Laulujuhatajale: Issanda sulase Taaveti laul. |
| 2. | Üleastumise sõna on õelal tema südame põhjas; ei ole Jumala kartust tema silma ees. |
| 3. | Sest temale meeldib arvata, et ta ülekohut ei leita ega vihata. |
| 4. | Tema suu sõnad on nurjatus ja pettus, ta on lakanud targaks saamast ja head tegemast; |
| 5. | ta mõtleb nurjatust oma voodis, ta jääb seisma teele, mis pole hea, ta ei põlga kurja. |
| 6. | Issand, sinu heldus on taevas ja su ustavus ulatub ülemate pilvedeni. |
| 7. | Sinu õigus on nagu Jumala mäed, su kohtuotsused on nagu suur ürgvesi; Issand, sa päästad inimesi ja loomi. |
| 8. | Kui kallis on su heldus, Jumal! Sellepärast otsivad inimlapsed pelgupaika su tiibade varju all. |
| 9. | Nad saavad söönuks su koja küllusest, ja sa joodad neid oma rõõmujoovastuse ojast. |
| 10. | Sest sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust. |
| 11. | Säilita oma heldus neile, kes sind tunnevad, ja oma õigus neile, kes on õiglased südamelt! |
| 12. | Ärgu tallaku suurelise jalg mu peal ja õelate käsi ärgu peletagu mind! |
| ← Psalms (36/150) → |