| ← Psalms (30/150) → |
| 1. | Taaveti laul; templi pühitsemise lauluviis. |
| 2. | Sind, Issand, ma ülistan, sest sa oled mind toonud välja hädast ega ole lasknud mu vaenlasi rõõmutseda minu pärast. |
| 3. | Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks. |
| 4. | Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda. |
| 5. | Laulge kiitust Issandale, teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust! |
| 6. | Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine. |
| 7. | Aga ma mõtlesin heas põlves olles: Mina ei kõigu iialgi! |
| 8. | Issand, sina tegid oma heas meeles kindlaks minu kui mäe, kuid sa peitsid oma palge ja ma tundsin hirmu. |
| 9. | Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin: |
| 10. | 'Mis kasu on mu verest, kui ma lähen hauda? Kas põrm hakkab sind tänama? Kas ta kuulutab sinu ustavust? |
| 11. | Kuule, Issand, ja ole mulle armuline; ole, Issand, minu aitaja!' |
| 12. | Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks, |
| ← Psalms (30/150) → |