← Psalms (3/150) → |
1. | Taaveti laul, kui ta oma poja Absalomi eest põgenes: |
2. | Issand, kui palju on mul vaenlasi, palju on neid, kes tõusevad mu vastu. |
3. | Paljud ütlevad mu hingele: 'Ei ole temal päästet Jumalas!' Sela. |
4. | Aga sina, Issand, oled kilbiks mu ees, minu au, sa tõstad mu pea üles. |
5. | Oma häälega ma hüüan Issanda poole ja ta vastab minule oma pühalt mäelt. Sela. |
6. | Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind. |
7. | Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolt on endid seadnud minu vastu. |
8. | Tõuse, Issand, päästa mind, mu Jumal! Sest kõiki mu vaenlasi oled sa löönud vastu lõugu, sa oled murdnud õelate hambad. |
← Psalms (3/150) → |