| ← Psalms (27/150) → |
| 1. | Taaveti laul. Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema? |
| 2. | Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad. |
| 3. | Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda; kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale. |
| 4. | Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis. |
| 5. | Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule. |
| 6. | Nüüd kerkib mu pea üle mu vaenlaste, kes mu ümber on, ja ma tahan tema telgis ohverdada hõiskamisohvreid, ma tahan laulda ja mängida Issandale! |
| 7. | Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle! |
| 8. | Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: 'Otsige mu palet!' Siis ma otsin, Issand, sinu palet. |
| 9. | Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal! |
| 10. | Sest mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles. |
| 11. | Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! |
| 12. | Ära anna mind mu rõhujate meelevalda; sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad, kes turtsuvad vägivallast! |
| 13. | Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal. |
| 14. | Oota Issandat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Issandat! |
| ← Psalms (27/150) → |