| ← Psalms (23/150) → |
| 1. | Taaveti laul. Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. |
| 2. | Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind; |
| 3. | tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast. |
| 4. | Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind. |
| 5. | Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis. |
| 6. | Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks. |
| ← Psalms (23/150) → |