← Psalms (21/150) → |
1. | Laulujuhatajale: Taaveti laul. |
2. | Issand, sinu võimusest rõõmutseb kuningas; kui väga ilutseb ta sinu abist! |
3. | Sa andsid temale, mida ta süda himustas, ja tema huulte igatsust sa ei keelanud! Sela. |
4. | Sest sa tulid temale vastu heade õnnistustega; sa panid temale pähe kuldkrooni. |
5. | Ta palus sinult elu; sina andsid talle pika ea igaveseks ja alatiseks. |
6. | Suur on tema au, kui sa tema päästad; hiilguse ja toreduse paned sa tema peale. |
7. | Sest sa paned ta õnnistuseks igavesti; sa teed ta õnnelikuks oma palge rõõmuga. |
8. | Sest kuningas loodab Issanda peale ja Kõigekõrgema helduses ta ei kõigu. |
9. | Sinu käsi leiab kõik su vaenlased, su parem käsi leiab su vihkajad. |
10. | Sa paned nad otsekui põlevasse ahju, kui sa oma palet näitad; Issand neelab nad ära oma vihas, ja tuli sööb nad ära. |
11. | Nende järeltuleva soo sa hävitad ära maa pealt ja nende seemne inimlaste seast. |
12. | Sest nemad püüdsid sulle kurja teha; nad sepitsesid kavalat nõu su vastu, aga nad ei suutnud midagi teha. |
13. | Sest sina sunnid nad selga pöörama, oma vibudega sihid sa neile näkku. |
← Psalms (21/150) → |