| ← Psalms (2/150) → |
| 1. | Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja? |
| 2. | Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Issanda ja tema võitud mehe vastu: |
| 3. | 'Kiskugem katki nende ahelad ja visakem enestelt ära nende köied!' |
| 4. | Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid. |
| 5. | Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma raevus ta teeb neile hirmu: |
| 6. | 'Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele.' |
| 7. | - 'Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu. |
| 8. | Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks. |
| 9. | Sa peksad nad puruks raudkepiga, sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad.' |
| 10. | Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks! Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida! |
| 11. | Teenige Issandat kartusega ja ilutsege värisemisega! |
| 12. | Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad. |
| ← Psalms (2/150) → |