| ← Psalms (143/150) → |
| 1. | Taaveti laul. Issand, kuule mu palvet, pane tähele mu anumist! Oma ustavuses vasta mulle, oma õiguses! |
| 2. | Ja ära mine kohtusse oma sulasega, sest ükski elav inimene ei ole õige sinu palge ees! |
| 3. | Sest vaenlane jälitab mu hinge, ta rõhub maha mu elu, ta paneb mind istuma pimedusse nagu need, kes on ammugi surnud. |
| 4. | Mu vaim nõrkeb mu sees ja mu süda tunneb jubedust mu rinnus. |
| 5. | Ma meenutan muistseid päevi, ma mõtisklen kõigist su tegudest, ma mõlgutan meeles su kätetöid. |
| 6. | Ma laotan oma käed laiali sinu poole, mu hing himustab su järele nagu janunev maa. Sela. |
| 7. | Vasta mulle peatselt, Issand! Mu vaim on lõppemas! Ära pane oma palet mu eest varjule, et ma ei saaks nende sarnaseks, kes lähevad alla hauda! |
| 8. | Anna mulle vara kuulda oma heldust, sest ma loodan sinu peale! Anna mulle teada tee, mida pean käima, sest sinu poole ma tõstan oma hinge! |
| 9. | Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; sinu kaitse alla ma kipun! |
| 10. | Õpeta mind tegema sinu meelt mööda, sest sina oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal! |
| 11. | Issand, elusta mind oma nime pärast, vii välja mu hing kitsikusest oma õiguse pärast! |
| 12. | Ja hävita mu vaenlased oma helduse pärast, ja kaota ära kõik, kes mu hinge rõhuvad, sest ma olen sinu sulane! |
| ← Psalms (143/150) → |