| ← Psalms (139/150) → |
| 1. | Laulujuhatajale: Taaveti laul. Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind. |
| 2. | Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted. |
| 3. | Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad. |
| 4. | Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära. |
| 5. | Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale. |
| 6. | See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu. |
| 7. | Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest? Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest? |
| 8. | Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal! |
| 9. | Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde, |
| 10. | siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni. |
| 11. | Ja kui ma ütleksin: 'Katku mind pimedus ja valgus mu ümber saagu ööks!', |
| 12. | siis pimedus ei oleks pime sinu ees, vaid öö oleks nagu päev, pimedus oleks otsekui valgus. |
| 13. | Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus. |
| 14. | Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi. |
| 15. | Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti. |
| 16. | Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. |
| 17. | Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv! |
| 18. | Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures. |
| 19. | Oh, et sa, Jumal, surmaksid õelad! Ja et minust taganeksid verevalajad, |
| 20. | kes sinust räägivad salalikult, kes silmakirjaks tõstavad häält, need sinu vaenlased! |
| 21. | Kas ma neid, kes sind vihkavad, Issand, ei peaks vihkama, ja kas ei peaks mulle olema tülkad need, kes tõusevad sinu vastu? |
| 22. | Täie vihaga ma vihkan neid, nad on saanud mu vaenlasteks. |
| 23. | Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted! |
| 24. | Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele! |
| ← Psalms (139/150) → |