| ← Psalms (127/150) → |
| 1. | Palveteekonna laul Saalomonilt. Kui Issand ei ehita koda, tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga. Kui Issand ei hoia linna, siis valvab valvur ilmaaegu. |
| 2. | Ilmaaegu te tõusete vara üles, istute hilja ülal ning sööte leiba raske vaevaga. Nii see on: Issand annab oma armsatele unes! |
| 3. | Vaata, lapsed on pärisosa Issandalt, ihusugu on tasu temalt. |
| 4. | Otsekui nooled sangari käes, nõnda on noorpõlve pojad. |
| 5. | Õnnis on mees, kes oma nooletupe nendega on täitnud. Ei jää nad häbisse, kui nad vaenlastega kõnelevad väravas. |
| ← Psalms (127/150) → |