← Psalms (119/150) → |
1. | Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! |
2. | Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest, |
3. | kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel! |
4. | Sina oled käskinud oma korraldusi hästi pidada. |
5. | Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin su määrusi. |
6. | Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki su käske. |
7. | Ma tahan sind tänada õiglasest südamest, õppides su õiguse seadusi. |
8. | Ma tahan pidada su määrusi, ära mind hülga päriselt! |
9. | Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab sinu sõna järgi. |
10. | Ma nõuan sind kõigest oma südamest, ära saada mind kõrvale oma käskudest! |
11. | Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu. |
12. | Tänu olgu sulle, Issand! Õpeta mulle oma määrusi! |
13. | Oma huultega ma loen üles kõik sinu suu seadused. |
14. | Sinu tunnistuste teedel ma rõõmutsen enam kui kogu rikkusest. |
15. | Ma mõlgutan mõtteid sinu korralduste üle ja vaatlen sinu teeradu. |
16. | Sinu määrustest ma tunnen head meelt, ma ei unusta sinu sõna. |
17. | Tee head oma sulasele, et ma elaksin ja hoiaksin sinu sõna! |
18. | Ava mu silmad nägema su Seaduse imesid! |
19. | Ma olen võõras maa peal, ära peida mu eest oma käske! |
20. | Mu hing nõrkeb igatsusest su seaduste järele igal ajal. |
21. | Sa sõitlesid ülbeid, äraneetuid, kes eksivad eemale su käskudest. |
22. | Veereta mu pealt ära teotus ja häbistus, sest ma pean sinu tunnistusi! |
23. | Vürstidki istuvad ja kõnelevad isekeskis minu vastu, aga sinu sulane mõtiskleb sinu määrustest. |
24. | On ju sinu tunnistused mu rõõmustajad ja mu nõumehed. |
25. | Mu hing on põrmu küljes kinni, elusta mind oma sõna järgi! |
26. | Sinule ma jutustan oma teid ja sa vastad mulle; õpeta mulle oma määrusi! |
27. | Oma korralduste teedest lase mind aru saada, ja ma tahan meelt mõlgutada su imeasjade üle. |
28. | Mu hing valab pisaraid meelehärmist - tõsta mind üles oma sõna järgi! |
29. | Vale tee hoia minust eemal ja kingi mulle armust oma Seadus! |
30. | Ma olen valinud ustavuse tee, ma olen pannud enese ette sinu seadused. |
31. | Ma pean kinni su tunnistustest, Issand. Ära lase mind sattuda häbisse! |
32. | Ma jooksen su käskude teed, sest sina teed mu südame avaraks. |
33. | Õpeta mulle, Issand, oma määruste teed, et ma seda otsani peaksin! |
34. | Anna mulle arusaamist panna tähele su Seadust ja seda pidada kõigest südamest! |
35. | Lase mind käia sinu käskude jalgrajal, sest see meeldib mulle! |
36. | Pööra mu süda oma tunnistuste poole, aga mitte ahnuse poole! |
37. | Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel! |
38. | Kinnita oma sulasele oma sõna, mis saadab sind kartma! |
39. | Eemalda mu teotus, mida ma kardan, sest sinu seadused on head! |
40. | Näe, ma igatsen su korraldusi, elusta mind oma õiguse läbi! |
41. | Tulgu mulle sinu heldus, Issand, ja su pääste su ütluse järgi, |
42. | et ma vastaksin oma teotajaile; sest ma loodan sinu sõna peale! |
43. | Ära kisu ilmaski mu suust ära tõesõna, sest ma loodan su seaduste peale! |
44. | Ma tahan hoida su Seadust alati, ikka ja igavesti, |
45. | ja avaruses käia, sest ma nõuan sinu korraldusi. |
46. | Ma tahan rääkida su tunnistustest kuningate ees ja mitte häbeneda. |
47. | Ma tahan ennast rõõmustada sinu käskudega, mida ma armastan. |
48. | Ma tõstan oma käed su käskude poole, mida ma armastan, ja mõlgutan meelt su määruste üle. |
49. | Tuleta meelde sõna oma sulase kohta, mille peale sa mind oled pannud lootma! |
50. | See on mulle troostiks mu viletsuses, et su ütlus mind elustab. |
51. | Ülbed pilkavad mind väga; ometi ma ei pöördunud kõrvale su Seadusest. |
52. | Mul seisid meeles, Issand, su seadused muistsest ajast ja ma sain troosti. |
53. | Tuline viha on mind haaranud õelate pärast, kes hülgavad su Seaduse. |
54. | Su määrused on mu kiituslauluks mu võõraspõlve majas. |
55. | Mulle meenub öösel su nimi, Issand, ja ma hoian su Seadust. |
56. | See sai mulle osaks sellepärast, et ma pidasin su korraldusi. |
57. | Issand on mu osa; ma olen öelnud, et ma pean sinu sõnu. |
58. | Ma püüan kõigest südamest leevendada su palet, ole mulle armuline oma ütlust mööda! |
59. | Ma uurin oma teid ja pööran oma jalad jälle su tunnistuste poole. |
60. | Ma tõttan aega viitmata pidama sinu käske. |
61. | Õelate köidikud punusid end mu ümber; aga mina ei unusta su Seadust. |
62. | Südaööl ma tõusen üles sind tänama su õiguse seaduste eest. |
63. | Mina olen kõigi nende kaaslane, kes sind kardavad ja peavad sinu korraldusi. |
64. | Ilmamaa on täis sinu heldust, Issand; õpeta mulle oma määrusi! |
65. | Sina, Issand, oled teinud head oma sulasele oma sõna järgi. |
66. | Head arusaamist ja tundmist õpeta mulle, sest ma usun su käske! |
67. | Enne kui mind vaevati, eksisin ma eemale; aga nüüd ma hoian sinu ütlusi. |
68. | Sina oled hea ja teed head; õpeta mulle oma määrusi! |
69. | Ülbed sepitsevad mu peale valejutte, aga mina pean kõigest südamest sinu korraldusi. |
70. | Nende süda on tuim nagu rasv, aga mina tunnen rõõmu sinu Seadusest. |
71. | Mulle on hea, et mind vaevati, et ma õpiksin su määrusi. |
72. | Seadus su huultelt on mulle kallim kui tuhanded kulda ja hõbedat. |
73. | Sinu käed on mind teinud ja valmistanud, anna mulle arusaamist, et ma õpiksin sinu käske! |
74. | Kes sind kardavad, näevad mind ja rõõmustavad, et ma loodan sinu sõna peale. |
75. | Ma tean, Issand, et su seadused on õiged ja et sa ustavuses mind oled vaevanud. |
76. | Olgu nüüd su heldus mulle troostiks, nõnda nagu sa oled ütelnud oma sulasele! |
77. | Tulgu su halastused minu peale, et ma elaksin, sest sinu Seadus on minu rõõm! |
78. | Jäägu häbisse ülbed, et nad mind valega on ära eksitanud! Mina mõlgutan meeles sinu korraldusi. |
79. | Pöördugu minu juurde need, kes sind kardavad ja tunnevad su tunnistusi! |
80. | Olgu mu süda laitmatu su määrustes, et ma ei jääks häbisse! |
81. | Mu hing on lõppemas, oodates su abi, ma loodan sinu sõna peale. |
82. | Mu silmad on lõppemas, igatsedes su ütlust; ma küsin: 'Millal sa trööstid mind?' |
83. | Sest ma olen nagu nahkastja suitsus; sinu määrusi ma ei ole aga unustanud. |
84. | Kui palju päevi on veel su sulasel? Millal saadad täide kohtuotsuse mu tagakiusajate kallal? |
85. | Ülbed on kaevanud mulle auke, need, kes ei ela su Seaduse järgi. |
86. | Kõik su käsud on tõde; valega kiusatakse mind taga. Aita mind! |
87. | Peaaegu oleksid nad lõpetanud minu elu maa peal. Mina aga ei ole hüljanud su korraldusi. |
88. | Oma heldust mööda elusta mind, siis ma hoian sinu suu tunnistust! |
89. | Igavesti, Issand, jääb püsima sinu sõna taevas. |
90. | Põlvest põlve kestab su ustavus. Sina oled kinnitanud maa ja see seisab. |
91. | Sinu seaduste kohaselt nad püsivad tänapäev, sest need kõik on sinu sulased. |
92. | Kui sinu Seadus ei oleks olnud mu rõõm, siis ma oleksin hukkunud oma viletsuses. |
93. | Ma ei unusta iialgi su korraldusi, sest nendega sa oled mind elustanud. |
94. | Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga su korraldusi! |
95. | Õelad lootsid mind hukata; mina panen tähele sinu tunnistusi. |
96. | Ma olen näinud, et ka kõige täiuslikumal asjal on lõpp, kuid sinu käsk on väga avar. |
97. | Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda. |
98. | Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti. |
99. | Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi. |
100. | Ma olen arukam kui vanad, sest ma panen tähele su korraldusi. |
101. | Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna. |
102. | Ma ei tagane sinu seadustest, sest sina õpetad mind. |
103. | Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule. |
104. | Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. |
105. | Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. |
106. | Ma olen vandunud ja täidan seda, et ma pean sinu õiguse seadusi. |
107. | Ma olen väga vaevatud. Issand, elusta mind oma sõna järgi! |
108. | Minu suu vabatahtlikud ohvrid olgu su meelt mööda, Issand, ja õpeta mulle oma seadusi! |
109. | Mu hing on alati mu pihus ja sinu Seadust ma ei unusta. |
110. | Õelad on mulle pannud püüdepaela, kuid mina ei eksi ära sinu korraldustest. |
111. | Su tunnistused ma olen saanud pärandiks igavesti, sest nad on mu südame rõõm. |
112. | Ma pöörasin oma südame tegema su määruste järgi alaliselt ja otsani. |
113. | Ma vihkan kahepaikseid mõtteid, aga sinu Seadust ma armastan. |
114. | Sina oled mu kaitse ja kilp; sinu sõna peale ma loodan. |
115. | Taganege minust, te kurjategijad, ja ma pean oma Jumala käske! |
116. | Kinnita mind oma ütluse järgi, et ma elaksin, ja ära lase mind sattuda häbisse mu lootuses! |
117. | Toeta mind, et ma pääseksin, siis ma vaatlen alati su määrusi! |
118. | Sa ei pane mikski neid, kes eksivad eemale sinu määrustest, sest nende kavalus on asjatu. |
119. | Sa koristad ära kõik õelad maa pealt kui räbu, sellepärast ma armastan sinu tunnistusi. |
120. | Hirmust sinu ees tuleb värin mu lihasse ja ma kardan su seadusi. |
121. | Ma olen toiminud seadust ja õigust mööda, ära jäta mind mu rõhujate kätte! |
122. | Kosta oma sulase eest tema heaks, ärgu rõhugu mind ülbed! |
123. | Mu silmad on lõppenud ootamast su abi ja su õiguse tõotust. |
124. | Tee oma sulasega oma heldust mööda ja õpeta mulle oma määrusi! |
125. | Mina olen su sulane; anna mulle arusaamist, et ma tunnetaksin su tunnistusi! |
126. | Aeg on Issandal tegutseda; on ju tehtud tühjaks su Seadus. |
127. | Seepärast ma armastan su käske enam kui kulda ja selgemat kulda; |
128. | seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. |
129. | Imelised on sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. |
130. | Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi. |
131. | Ma avan oma suu ja ahmin, sest ma ihaldan su käske. |
132. | Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad sinu nime. |
133. | Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle! |
134. | Lunasta mind inimeste rõhumisest, siis ma pean su korraldusi! |
135. | Lase oma pale paista oma sulase peale ja õpeta mulle oma määrusi! |
136. | Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, kes ei pea su Seadust. |
137. | Sina oled õige, Issand, ja su seadused on õiglased. |
138. | Sa oled seadnud oma tunnistused õiguses ja väga suures ustavuses. |
139. | Minu kiivus on mind kulutanud, sest mu rõhujad on unustanud sinu sõnad. |
140. | Mis sa oled öelnud, on sulatatud väga selgeks, ja su sulane armastab seda. |
141. | Ma olen vähene ja halvaks pandud, kuid ma ei unusta sinu korraldusi. |
142. | Su õigus on õigus igaveseks ja su Seadus on tõde. |
143. | Kitsikus ja ahastus on mind tabanud, aga su käsud on mu rõõm. |
144. | Su tunnistuste õigus jääb igavesti; anna mulle arusaamist, et ma elaksin! |
145. | Ma hüüan kõigest südamest, kosta mulle, Issand! Ma tahan pidada su määrusi. |
146. | Ma hüüan sinu poole, päästa mind, et ma peaksin su tunnistusi! |
147. | Ma jõudsin koidust ette ja hüüdsin. Sinu sõna peale ma loodan. |
148. | Mu silmad jõuavad ette vahikordadest, et mõlgutada mõttes su ütlust. |
149. | Kuule mu häält oma helduse pärast! Issand, elusta mind oma seadusi mööda! |
150. | Mulle lähenesid ilguste toimepanijad; nemad on sinu Seadusest kaugel. |
151. | Sina oled ligi, Issand, ja kõik su käsud on tõde. |
152. | Ammu ma teadsin sinu tunnistustest, et sa need oled rajanud igavesti. |
153. | Vaata mu viletsust ja vabasta mind, sest ma ei unusta su Seadust! |
154. | Aja mu tüliasja ja lunasta mind, elusta mind oma ütlust mööda! |
155. | Õelaist on pääste kaugel, sest nad ei hooli su määrustest. |
156. | Sinu halastus, Issand, on suur. Elusta mind oma seadusi mööda! |
157. | Palju on mu tagakiusajaid ja rõhujaid, kuid mina ei pöördu kõrvale su tunnistustest. |
158. | Ma nägin äraandjaid ja tundsin tülgastust, sest nemad ei hooli sinu ütlustest. |
159. | Vaata, kuidas ma armastan sinu korraldusi, Issand! Elusta mind oma heldust mööda! |
160. | Sinu sõna sisu on tõde ja kõik su õiguse seadused jäävad igavesti. |
161. | Vürstid kiusavad mind taga põhjuseta, aga minu süda tunneb hirmu sinu sõna ees. |
162. | Ma rõõmutsen su ütlusest nagu see, kes leiab palju saaki. |
163. | Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent sinu Seadust ma armastan. |
164. | Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest. |
165. | Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista. |
166. | Ma ootan päästet sinult, Issand, ja teen su käske mööda. |
167. | Mu hing hoiab su tunnistusi ja ma armastan neid väga. |
168. | Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees. |
169. | Jõudku mu halamine su palge ette, Issand! Anna mulle arusaamist oma sõna mööda! |
170. | Tulgu mu anumine su palge ette, päästa mind oma ütlust mööda! |
171. | Mu huuled lasku hoovata kiitust, sest sa õpetad mulle oma määrusi! |
172. | Mu keel kuulutagu sinu ütlusi, sest kõik su käsud on õigus! |
173. | Olgu su käsi mind aitamas, sest ma olen valinud su korraldused! |
174. | Ma igatsen päästet sinult, Issand, ja sinu Seadus on mu rõõm. |
175. | Elagu mu hing, et ta sind kiidaks, ja su seadused aidaku mind! |
176. | Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta su käske! |
← Psalms (119/150) → |