← Psalms (108/150) → |
1. | Taaveti laul ja lugu. |
2. | Kindel on mu süda, oh Jumal! Ma tahan laulda ja mängida, samuti mu au. |
3. | Virgu, naabel, virgu, kannel, ma äratan üles koidu! |
4. | Issand, ma tahan sind tänada rahvaste seas, ja tahan sulle mängida rahvahõimude keskel. |
5. | Sest suur kuni taevasteni on sinu heldus ja kuni ülemate pilvedeni sinu ustavus. |
6. | Jumal, ülenda ennast üle taevaste ja üle kogu ilmamaa olgu su auhiilgus! |
7. | Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile! |
8. | Jumal on rääkinud oma pühamus: Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru. |
9. | Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp, |
10. | Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule! |
11. | Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini? |
12. | Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära, ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?! |
13. | Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi! |
← Psalms (108/150) → |