| Psalms (1/150) → |
| 1. | Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järgi ega seisa patuste tee peal ega istu pilkajate killas, |
| 2. | vaid kel on hea meel Issanda Seadusest ja kes uurib ta Seadust ööd ja päevad. |
| 3. | Siis ta on otsekui puu, mis on istutatud veeojade äärde, mis vilja annab omal ajal ja mille lehed ei närtsi; ja kõik, mis ta teeb, läheb korda. |
| 4. | Aga nõnda ei ole õelad; vaid nad on nagu aganad, mida tuul laiali ajab. |
| 5. | Sellepärast ei jää õelad püsima kohtus ega patused õigete koguduses. |
| 6. | Sest Issand tunneb õigete teed; aga õelate tee läheb hukka. |
| Psalms (1/150) → |