| ← Proverbs (27/31) → |
| 1. | Ära kiitle homsest päevast, sest sa ei tea, mida see päev toob! |
| 2. | Kiitku sind keegi teine, aga mitte su oma suu, keegi võõras, aga mitte su oma huuled. |
| 3. | Kivil on raskus ja liival kaal, aga arulageda viha on rängem neist mõlemast. |
| 4. | Raev võib olla julm ja viha otsekui uputus, aga kes suudaks seista armukadeduse ees? |
| 5. | Parem avalik noomitus kui salalik armastus. |
| 6. | Sõbra löögid on mõeldud siiralt, aga vihamehe suudlused on võltsid. |
| 7. | Kelle kõht on täis, see tallab kärjemee, aga näljasele on kõik kibegi magus. |
| 8. | Nagu pesast pagev lind on mees, kes põgeneb oma kodukohast. |
| 9. | Õli ja suitsutusrohi rõõmustavad südant, aga sõbra magusus tuleb südamlikust nõuandest. |
| 10. | Ära hülga oma sõpra ja oma isa sõpra; ära mine oma venna kotta, kui sul on viletsuseaeg; parem naaber ligidal kui vend kaugel! |
| 11. | Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab! |
| 12. | Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda. |
| 13. | Võta kuub sellelt, kes on hakanud käendajaks võõrale, muulaste pärast võta temalt pant! |
| 14. | Kes vara hommikul oma ligimest valju häälega õnnistab, sellele loetakse see sajatamiseks. |
| 15. | Katuse alaline läbitilkumine saju ajal ja riiakas naine on ühesugused: |
| 16. | teda varjata on otsekui varjaks tuult või kahmaks õli oma parema käega. |
| 17. | Raud ihub rauda ja inimene ihub teist. |
| 18. | Kes hoolitseb viigipuu eest, saab süüa selle vilja, ja kes teenib oma isandat, seda austatakse. |
| 19. | Otsekui vees pale peegeldab palet, nõnda vastab inimsüda inimesele. |
| 20. | Surmavald ja kadupaik ei saa iialgi täis, samuti ei küllastu ka inimese silmad. |
| 21. | Hõbeda jaoks on sulatuspott ja kulla jaoks ahi, ja meest hinnatakse tema kuulsuse järgi. |
| 22. | Isegi kui sa rumalat tambiksid nuiaga uhmris terade seas, ei lahkuks temast rumalus. |
| 23. | Pane tähele oma lammaste seisukorda, tee karjad oma südameasjaks, |
| 24. | sest varandus ei kesta igavesti, või kas kroongi püsib põlvest põlve? |
| 25. | Kui rohi on kadunud ja ädal on tulnud nähtavale, kui mägedelt on hein korjatud, |
| 26. | siis on sul tallesid riietuseks ja sikke ostuhinnaks põllu eest. |
| 27. | Ja sul enesel on küllalt kitsepiima toiduks, toiduks su perele ja elatiseks su teenijaile. |
| ← Proverbs (27/31) → |