← Proverbs (26/31) → |
1. | Nagu lumi suvel ja vihm lõikusajal, nõnda ei sobi albile au. |
2. | Nagu koduta lind, nagu lendav pääsuke, nõnda on teenimata needus: see ei lähe täide. |
3. | Hobusele piits, eeslile valjad ja alpide seljale vits. |
4. | Ära vasta albile ta rumalust eeskujuks võttes, et sinagi ei saaks tema sarnaseks! |
5. | Vasta albile ta rumaluse peale, et ta ei hakkaks ennast targaks pidama! |
6. | Kes albiga sõna saadab, raiub eneselt jalad ja peab jooma vägivalda. |
7. | Nagu lonkuri jalgade kõikumine on õpetussõna alpide suus. |
8. | Otsekui asetaks kivi lingule, nõnda on albile au andmine. |
9. | Otsekui joobnu kätte sattunud orjavits on õpetussõna alpide suus. |
10. | Nagu kütt, kes haavab kõiki, on see, kes palkab albi või palkab möödujaid. |
11. | Nagu oma okse juurde tagasi pöörduv koer on oma rumalust kordav alp. |
12. | Kui näed meest, kes iseenese silmis on tark, siis on albil enam lootust kui temal. |
13. | Laisk ütleb: Noor lõvi on tee peal! Kiskja keset turgu! |
14. | Uks pöörleb hingedel, laisk oma asemel. |
15. | Laisk pistab käe kaussi, aga ei viitsi seda suu juurde viia. |
16. | Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat. |
17. | Otsekui koera kõrvust haarab kinni see, kes mööda minnes vihastab riiu pärast, millega temal ei ole tegemist. |
18. | Nagu meeletu, kes ammub tuliseid surmanooli, |
19. | on mees, kes petab oma ligimest ja ütleb: Ma teen ju ainult nalja. |
20. | Puude puudusel kustub tuli, ja kui ei ole keelepeksjat, vaibub tüli. |
21. | Mida söed hõõgusele ja puud tulele, seda on riiakas mees tüli õhutamisel. |
22. | Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja need lähevad otse sisikonna soppidesse. |
23. | Põlevad huuled ja kuri süda on nagu hõbevaabaga kaetud potitükk. |
24. | Vihkaja teeskleb huultega, aga südames ta haub pettust: |
25. | kui ta teeb oma hääle mahedaks, siis ära usu teda, sest tal on seitse jäledust südames. |
26. | Vihkamine katab ennast kavalasti, aga koguduses tuleb ta kurjus ilmsiks. |
27. | Kes kaevab augu, langeb ise sinna sisse, ja kes paneb kivi veerema, selle peale see veereb tagasi. |
28. | Valelik keel vihkab oma ohvreid, ja meelitaja suu valmistab hukatuse. |
← Proverbs (26/31) → |